Tagasivaade projektisuvele. Kihnu reisipäevikud

25.08.18-30.08.18 toimus Archimedese Noorteagentuuri poolt rahastatud projektikohtumine Kihnus. Osales kaheksa meie kooli õpilast ja kaheksa Narva Laste Loomemaja noort. Noorterühma juhid olid õp Žanna Pantelejeva Narvast ning õp Eve Tannebaum ja õp Kadri Jõgi meie koolist.

Minu varasemad kokkupuuted Kihnuga on peaaegu olematud, see tähendab lühikesed ja pealiskaudsed, ilma, et oleksin süvenenud selle maakillu kultuuriellu ja elukorraldusse. Olen tüdruk, kelle juured ulatuvad nii Saare- kui ka Muhumaale ja seeläbi väga huvitatud saarerahva traditsioonidest, käsitööst ja elust-olust

I päev, 25. august.

Praamlaevaga „Kihnu Virve“ randusime Kihnu saarele. Vastu võttis meid perenaine, keda saarel hüütakse Hiie Manniks, aga passi järgi vanaproua nimi hoopistükkis Marie Orm. Seadsime end sisse Manni lihtsas kodus ja ega eriti virisenud kuivkäimla ja välikempsu pärast, vaid tundsime rõõmu, et kraanist ja dušist jookseb kuuma vett…

Seadsime end tubadesse sisse ja tegime seejärel üsna kähku ka õhtusöögile otsa peale. Olgu öeldud, et esimesel päeval olid köögitoimkonnas õpetajad, aga kõigil järgmistel päevadel juba noored ise.

Siis oligi aeg sammud sadamasse, Muinastulede öö toimumispaika, seada. Peopaika jõudes oli lausa lust näha, et naised enamasti Kihnu seelikuis. Veendusime, et kõik kihnlased oskavad hästi tantsida, see on nende jaoks täiesti loomulik tegevus, elu lahutamatu osa. Keerlevad nad ringikujuliselt ja lapsed saavad keskel ka esimesi tantsusamme õppida. Tantsupõrandal oli ka vilunud tantsija – meie endine eesti keele õpetaja Eve Tapp. Äratundmisrõõm oli suur. Õhtu lõppedes olin minagi sellel tantsupõrandal paar tantsu teinud.

Uni tuli sel õhtul eriti kiiresti.

II päev, 26. august

Hommikusest väsimusest saime kiiresti üle. Laenutasime jalgrattad ja algas kilometraažilt pikk ja sisult tihe kultuurimatk, mida juhtis Kihnu kultuuritundja Mare Mätas. Külastasime muuseumi, kirikut ning nägime renoveeritavat tuletorni. Võib öelda, et päev oli tegus ja liikumist täis, aga järgnev päev tegi selles osas ikkagi silmad ette.

III päev, 27. august

Sellele päevale oli planeeritud fotojaht mööda saart. Jagunesime neljastesse rühmadesse, põhimõttel – kaks eestlast, kaks venelast ja siis ratastele kima sisse. Teejuhiks oli Kihnu Reesuratas, mis kujutab endast ringmarsruuti Kihnu saare kultuuriliste ja looduslike vaatamisväärsuste avastamiseks. Kihnu Reesuratas on viis, kuidas Kihnu inimesed kutsuvad külalisi kogema seda väärtuslikku saart, mis on nende kodu. Fotojaht oli üks huvitavamaid tegevusi, aga ei trumbanud üle kohtumist TEMA ENDA – KIHNU VIRVEGA.

IV päev, 28. august

Enne kohtumist rahvalaulik Virve Kösteriga tegime kodutööd – õpetasime vene semudele selgeks laulu „Merepidu“. Kohtumisest Kihnu Virvega kujunes saarel olemise tähtsündmus. Virve laulis meile oma laule, üks neist kõlas esmaettekandes spetsiaalselt meile. Laulik rääkis oma noorusarmastustest ja poetas noortele nii mõnegi õpetliku sõna. Siis üllatasime Virvet oma ühislauluga, edasi jätkus fotosessioon, mille särtsu täis rahvalemmik väga ülemeelikalt läbi viis. Hüvastijätt Virvega oli väga südamlik ja tõi mõnele pisarad silma.

Samal päeval kohtusime ka Roosiga – saare teise auväärse ja lugupeetud inimesega, tõelise käsitöömeistriga. Rosalie pajatas lugusid Kihnu elust läbi aegade, nende hulgas nii mõnegi õpetliku. Roosi demonstreeris kaunist ja ehedat käsitööd, mida ta eksponeerib oma sünnitalus.

V päev, 29. august

Selle päeva hommikupooliku veetsime Kihnu Annika talus töötoas südamepaelu meisterdades.

Õhtupoolikul võtsime ette pika jalgsimatka kaunisse Linaküla randa, kus nautisime kaunist päikeseloojangut ning seadsime riime ritta, sest ees ootas loominguline ülesanne – tuli kirjutada ood Kihnule ja see ka illustreerida.

Õhtul toimus meil väike grilliõhtu, kus kuulasime meie perenaise pajatusi tema keerdkäike täis eluteelt.

VI päev, 30. august

Pärast hommikusööki tegime oma loominguliste tööde esitlusi ja veendusime, et oleme päris andekas kamp siin saare peal.

Jätsime hüvasti meid võõrustanud perenaise Manni ja tema vahva lapselapsega (kes muidu Raeküla kooli poiss) ja seadsime sammud sadama poole. Algas kodusõit.

Selline siis oligi see meie meretagune vahva suvelõpp.

Pidasime kõik projektipäevikuid, siit leidsite väljavõtteid minu omast.

Li-Sandra Sass Paikuse PK 9a kl