Ohutusraamat koolilapse vanematele

Hea lapsevanem!

Teie laps läheb kooli. Algab ilus ja tähtis aeg, kus väike inimene õpib nii tarkust kui
ka iseseisvust. Ta valmistub tegutsema ja otsustama üksi või koos eakaaslastega.
Tihti tahab enda meelest suur laps ise hakkama saada, emale-isale-õpetajale alles
pärast öelda, mida tegi ja kuidas see välja tuli. Elukogemus, sealhulgas arusaam
ohtudest, aga alles tekib. Laps on paremini kaitstud, kui oskab arvestada, millised
võivad olla tema teo tagajärjed.
See ohutusraamat on mõeldud kõigile, kel on õnn seista väikese inimese kõrval, kui
ta on astumas üht elu olulisemat sammu iseseisvuse suunas – alustanud kooliteed.
Sel päeval muutub pea kõik – elukorraldus, vajadused, huvid ning harjumused.
Kodused jutuajamisedki saavad uue mõõtme ja sisu. Lisaks kõigele eelöeldule tuleb
valmis olla muutuseks suhetes: uued sõbrad tingivad uued ajaveetmisviisid ning
uued käigurajad.

Ohutusraamat koolilapse vanematele eesti keeles

 Growtopia mäng ja sellega seotud ohud

Kui varasemalt olen koolis kokku puutunud sellega, et Growtopia mängus tekkinud tülid, näiteksgrowtopia „varastamise“ pärast,  kanduvad üle päris ellu ning päris tülideks, siis tänases päevas pean nentima fakti, et ka Paikuse Põhikooli laste hulgas on levimas „äriplaan“, kus mängus olevaid haruldasi objekte müüakse päris raha eest või vahetatakse X-Boxide, telekamängude, rulade,  tõukerataste vms vastu. Sellise „äriplaaniga“ tegelevad isegi lapsed algklassides. Kui siia juurde lisada, et mõnelgi puhul on „müügitulu“ olnud kolmekohaline number, peaks iga lapsevanem silmad lahti hoidma seda nii   selllles osas, kas tema laps sarnase „äriga“ tegeleb või on ehk ise äri ohvriks langenud.

Lisalugemist: 5 asja, mida lapsevanem peaks silmas pidama, kui laps mängib Growtopiat.

Toomas Toimeta
Paikuse Põhikool
sotsiaalpedagoog

Arvuti, nutiseadmed ja sõltuvus

Viimastel päevadel on meedias palju kära ja elevust tekitanud arvutimäng „GTA 5“, mille vägivaldsus ning eetikavastasus peaks tekitama igas normaalses täiskasvanus küsimusi.

Küsimus on tegelikult oluliselt laiem. Koolivahetundides ringi vaadates näed igapäevaselt pilti, kus lapsed istuvad ninapidi nutitelefonides või tahvelarvutites ja pidevalt teevad seal midagi. Peamiselt mängivad.

Kust jookseb piir mõistliku ning vajaliku arvutikasutamise ja kujuneva või kujunenud sõltuvuse vahel?

Loe edasi siit: arvutisõltuvus

Valel toidul kurjad viljad

“Ta ongi meil selline´ leiab mõne keevalise või keskendumisraskustega lapse va­nem. Pisut süüd nähakse lasteaia- ja koolipingetes või telerivaatamises, kuid märkamata jääb mõnel juhul oluline lüli – vale toit.

Siit artiklist leiad ühe osa vastustes küsimustele

Miks mu laps on agressiivne?

* Ärrituvus ja keskendumisraskused – kas toidust?

 Vaimsete võimete testist

Tänasel päeval rakendatakse Eesti koolides uudseid õpetamisviise, seejuures arvestatakse õpilaste
individuaalsete iseärasustega. Suurt rolli selles omavad ka tugispetsialistid, kaasaarvatud
koolipsühholoogid, kes toetavad õpetajaid lastega töös. Et uudseid meetodeid efektiivsemalt kasutada,
on vaja tunda õpilaste omapära. Nüüd on käivitunud Eesti Koolipsühholoogide Ühingu, Tallinna
Ülikooli ja SA Innove ühisprojekt, mille eesmärgiks on hindamisvahendi koostamine põhikooli
õpilaste psüühiliste protsesside ja omaduste mõõtmiseks. Loodud hindamisvahendit saab tulevikus
rakendada õpilaste arengu toetamiseks (nt individuaalsete õppekavade väljatöötamisel, õpetuse
modifitseerimisel, oskuste õpetamisel, käitumisprobleemide vähendamisel)
Täpsemalt loe siit

Koolituse materjal lastevanematele

2013/14 õppeaasta  vanema astme üldkoosolekul oli põhiesinejaks välislektor , kes rääkis vanema ja lapse omavahelistest suhetest.Kuulajate hulgas oli palju klassijuhatajaid ja ka 59 lapsevanemat.
Need, kes ei saanud osaleda, saavad tutvuda loengu materjalidega “Kuidas last tõeliselt armastada ”

Õpilase toetamine koolis

Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi – mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise oma pigem takistab. Riiklik õppekava ning sellega seotud materjalid on tavapäraselt pööranud tähelepanu lapsele, kellega suuri muresid ei ole. Siiski on palju õpilasi, kelle õpetamisele niisugused materjalid piisavalt kaasa ei aita. Seadusi uuendades on tehtud olulisi muudatusi, et hariduslike erivajadustega lastega tööd oleks võimalik korraldada igale lapsele sobivalt.
Allolevale lingile on koondatud  materjalid, mis selgitavad , millised võimalused on hetkel õpilase toetamiseks
Õpilase toetamine

E-sigaret – ohutu mänguasi või

kahjulik trendividin ?

E-sigaretti reklaamitakse küll kui ohutut alternatiivi suitsule, kuid kas tegemist on tõesti täiesti ohutu ning kahjutu „mänguasjaga” ?
Viimastel aegadel on e-sigaret muutunud järjest populaarsemaks „trendikaubaks” nii täiskasvanute, noorte seas.
Paraku peame tõdema, et isegi põhikooliõpilaste puhul ei saa me e-sigareti populaarsusest mööda vaadata.
Täpsemalt loe siit.

Kuidas käituda Internetis

5.veebruaril tähistati  üle kogu maailma turvalise interneti päeva. Kui vanemad annavad oma andes lapsele võimaluse internetti kasutada, võtavad nad sellega automaatselt endale kohustuse olla kursis tema toimetamistega veebis.

Noorte internetiteadlikkust edendav Tiigrihüppe Sihtasutus on koostanud kümme soovitust mida lapsevanemana teha, et kaitsta oma last internetis peituvate ohtude eest.
Täpsemalt saad lugeda siin

Koolikiusamisest

Erinevad küsitlused näitavad, et enamasti mõistavad noored koolivägivalla või koolikiusamise all füüsilist vägivalda – löömine, tõukamine, asjade äravõtmine või lõhkumine,  kinnihoidmine jms.
Palju vähem mõistetakse seda, et kiusamine võib olla ka mitte füüsiline  – pidev narrimine ja solvamine, nöökimine või inetute kuulujuttude levitamine.
Kui füüsilise kiusamise mõistest saavad enamasti kõik õpilased ühtmoodi aru ning üldiselt taunivad seda, siis sõnaline või mittefüüsiline kiusamine tuleb paljudele üllatusena.
Täpsemalt loe siit

Laps ja energiajoogid

Kuigi energiajookide kahjulikkusele on meedias korduvalt tähelepanu pööratud, liigub üha sagemini ringi noori ja lapsi, kel käes Starter, Dynami:t või mõni muu energiajook.
Hommikuti näen isegi algklasside õpilasi R-kioskite juures bussi oodates hommikust „värskendust” nautimas….
Täpsemalt loe siit

Mokatubakas

Eelneval ja ka sel õppeaastal on Paikuse Põhikoolis olnud tõsine probleem mokatubaka ehk snusi tarvitamine. Kaasõpilased, õpetajad ja koristajad on leidnud kümneid kasutatud mokatubaka pakikesi koolimajast.
Direktor on rääkinud sel teemal klasside kogunemisel, sotsiaaltöötaja on vestelnud lastega nii individuaalselt kui gruppide kaupa, kuid snusi tarvitamine sageneb sellest hoolimata.Mokatubaka tarvitamist on raskem avastada, kuid lapse enda tervisele on see kümme korda ohtlikum kui sigareti suitsetamine. Kallid lapsevanemad, palun rääkige oma lastega sel teemal.
Rohkem infot leiate tubakatoodete kohta siit.

Õpistiilid

Õpistiil tähendab selliste teatud ühisjoontega õpimeetodite hulka, mille abil konkreetne inimene on võimeline kõige efektiivsemalt õppima. Õpistiil sõltub mälutüübist ja iseloomu eripäradest, samuti intelligentsuse laadist.
Visuaalne õpistiil on seotud nägemismäluga. Kui millegi meeldejätmine on eriti hõlbus sel teemal joonistades, mõttekaarte koostades, märkmeid kritseldades, videoid või filme vaadates, aga ka tekste lugedes, kaarte või pilte vaadates, end midagi tegema kujutledes, siis on tegemist visuaalse õpistiiliga.
Auditiivne õpistiil kasutab kuulmismälu. Auditiivse õpistiili puhul võtab inimene kõige edukamalt infot vastu loenguid, selgitusi, helisalvestisi kuulates, samuti muusikakujul. Selline inimene õpib edukalt aruteludes osaledes või teiste inimeste ideid kuulates, aga ka iseendale valjusti ette lugedes või omaette sellest rääkides, mida ta parajasti teeb või õpib.
Kinesteetilise õpistiili eelistajale meeldib õppida käelise tegevuse kaudu või midagi
praktiliselt läbi tehes. Talle tuleb kasuks, kui õppimine on ühendatud liikumise, katsete, mudelite, mängude, näitlemise või jäljendamisega. Kinesteetilise õpistiiliga inimene õpib pigem harjutamise kui teooria kaudu. Talle tuleb kasuks õppimisega paralleelne märkmete tegemine, faktide sedelitele kirjutamine, skeemide kritseldamine, olulise allajoonimine.
Siiski on harva leida inimest, kellele oleks omane ainult üks, teine või kolmas mälutüüp või õpistiil.
Enamikul inimestel avalduvad erinevates olukordades ja erineval määral siiski kõigi kolme tunnused ja uuringud näitavad, et edukad õppijad kasutavad nende kõigi meetodeid. Seepärast tasub õppimisel rakendada peale eelistatud stiili ka teisi õpistiile.
Täiendavalt saad õpistiilide kohta vaadata siit

Märka abivajajat last

 Iga inimese kohustus on lastekaitse seadusest tulenevalt abivajavast lapsest teatada.
Siinse juhendi eesmärk on julgustada igaüht teada andma lapse väärkohtlemisest ja heaolu ohustamisest valla- või linnavalitsuse lastekaitsetöötajale ja vajadusel politseile, kellel on seaduslik alus sekkuda ja võimalused abi osutada.
Täpsemalt saad lugeda võimalustest siin

Õppimisvõimalustest Vana-Vigala koolis

Kui Teie lapsel on põhikool lõpetamata jäänud, siis on üheks võimaluseks jätkata õppimist Vana-Vigala koolis.Täpsemalt saad lugeda siit

Eesti teismeliste vägivallatõlgendused

Vägivald on teema, mida on käsitletud viimasel ajal järjest enam. Kas tegemist on vägivallailmingute lisandumisega või seni peidus olnud vägivalla nähtavale toomi­sega, on küsimus omaette. Nii või naa puudutab see nähtus kahjuks erinevates vormi­des üsna paljusid meist ning kaitstud pole ka lapsed.
TÜ sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakonna töögrupi poolt teostatud uurimus on võtnud vaatluse alla laste endi perspektiivi vägivallale, näidates seega teed rääkimaks lastega  ja mitte ainult lastest.
Uurimuses näidatakse, et kõige enam seostub vägivald laste jaoks kooliga. Kui me vaatame, kes on õpilane-kiusaja, näeme, et tegu on õpiraskustega lapsega. Lapsega, kes on ise olnud ohver või uue õpilasega, kellel on raskusi kooliperre sulandumisega. Teiselt poolt on vägivalla ohvriks omakorda teistest erinev laps.
Täpsemalt saad uurimusega tutvuda siin.

Huviharidusest Pärnu linnas ja maakonnas

Õppimine on ainult üks tähtis osa õpilase kujunemiseks igakülgselt arenenud isiksuseks. Tähtis osa on ka huvitegevusel.Ülevaate Pärnu linnas ja maakonnas toimusvast saad siin

Koduõppest

Tänapäeva kooli jõuab eri põhjustel järjest rohkem erivajadustega õpilasi.Iga laps  on omamoodi andekas.Andekuse avaldumiseks on vaja sageli erinevat  õppekava, õppekorraldust jne.Üheks võimaluseks on koduõpe.
Koduõpe laias mõistes on kodus lapse terve ja õnnelikuna harituks kujunemiseks soodsate tingimuste loomine. Sellises tähenduses koduõppest rääkides on selge, et  koduõpe hõlmab palju rohkemat kui kooliprogrammi. Kitsamas mõistes ja ametlikult on koduõpe õppetöö korraldamine väljaspool kooli.
Koduõppel võib laps olla kas vanema soovil või tervislikel põhjustel. Vanema soovil valitud koduõpet korraldab ja ka tulemuste eest vastutab uue koduõppe korra järgi lapsevanem. Tervislikel põhjustel toimuvat koduõpet korraldab kool, lapsel on õigus kaheksale õppetunnile kooli poolt läbiviidavale juhendatud õppetegevusele nädalas ja õppetulemuste eest vastutab õpetaja. Nii vanema soovil kui tervislikel põhjustel koduõppel olevale lapsele koostatakse uue koduõppe korra järgi individuaalne õppekava.
Kasulikku lugemist leiate MTÜ Eesti Koduõppe Keskus kodulehelt siitLisaks saate arvamusi lugeda ka foorumist.

Õpilase tervisest

Õpilane veedab suure osa om aajast koolis. On väga oluline,et teda ünbritseks soodne vaimne ja füüsiline keskkond.

Üheks probleemiks on olnud ka koolikoti raskus. Viimaste uurimustega saate tutvuda siin:ranitsa raskus

Andekusest

einstein

A.Einstein

1995. aastal Avatud Eesti Fondi projektis „Probleemne laps tavakoolis” tuli ilmsiks üllatav tõsiasi, et andekas laps Eesti üldhariduskoolides olevates õppimistingimustes võib olla suuremaks probleemiks kui õpiraskustega või alla keskmiste õpitulemustega laps. Andeka lapse tegevus peab pidevalt pakkuma avastamisvõimalusi, sest muidu tekib igavuse– ja rutiinitunnening sellega võivad kaasneda mitmed distsipliiniprobleemid klassitunnis (oma mõtetes olemine, tunni korra rikkumine, mitte kaasa töötamine jne). Tagasilöökidepõhjuseks võib olla see, et esimeses neljas klassis laps vaid igavles tunnis ning töötegemise harjumus jäi välja kujunemata. Sagedasteks andekatega seonduvateks omadusteks on perfektsionism ja üldine emotsionaalne tundlikkus.

Allpool on mõned andekuse probleeme selgitavad materjalid:
Andekus ja psühholoogilised probleemid

Õpiraskused

Paljudes maades tehtud uuringute põhjal on ilmnenud, et õpiraskusi esineb 15% – 20%-l normi piirides oleva IQ-ga õpilastel. Põhjuseid, miks laps koolis ei suuda normaalselt edasi jõuda, võib tinglikult jaotada kolme gruppi.Õpime
I Õpiraskused, mis tingitud lapse ja sotsiaalse ümbruse ebanormaalsetest suhetest:
õppimisvõimaluste puudumine kodus, vanemate ükskõiksus lapse murede/raskuste suhtes; perekonna majandusraskused ja närvilised vanemad; tõrjutus koolis või kodus,konfliktid õpetajaga, üha raskenevad kooliprogrammid jne., mis kõik tekitavad lapsel stressi ja sageli toimivad talle üheaegselt.
II Lapse isiksuse omadused: tunnetuslikud huvid, tahtelised ja emotsionaalsed omadused, temperamenditüüp, eelnev kasvatus jne.
III Bioloogiline komponent: teatud funktsioonide täitmisele spetsialiseerunud ajustruktuuride ja/või –mehhanismide puudulikum areng (tähelepanuvõime,intellektuaalne ja/või kõneline võimekus, spetsiifiliste ajusüsteemide tegevusehälbed), mis takistavad lapsel eakaaslastega võrdset edasijõudmist koolis..
Väga oluline on võimalikult varajane (juba lasteaiast või 1.klassist alates) õpiabi osutamine, et sellega kaasa aidata tavakoolide õpiraskustega lastel õppekava täitmisele, millega seostub lootus vähendada põhikoolist väljalangevust.
Probleemide korral soovitame pöörduda Pärnu Õppenõustamiskeskuse poole.
Võimalustest  õppida Vana-Vigala koolis  kasvatusraskustega õpilastel   loe siin:Vigala kool.
Õige kooli valik võimaldab õpilasel edaspidi edikalt hakkama saada.
Täpsemalt loe siin:Õpiraskuskustest võib välja kasvada

Ohud internetis

Kuidas kaitsta last internetis ja seal levitavate ohtude eest? Arvatavasti on tegemist küsimusega, mis vaevab tänasel päeval igat lapsevanemat.
Pole kahtlustki, et teema on aktuaalne, sest tõesti, järjest enam on neid uudiseid sellest, kuidas kedagi, peamiselt küll lapsed on puutunud interneti vahendusel kokku kõisugu probleemidega, mis ühel või teisel kujul ohustavad neid või mõjutavad nende edasist käitumist jne, olgu siis selleks kas  EE ilmunud artikkel või 2008 Pealtnägijas kajastatud lugu sellest, kuidas noor sooritas enesetapu ehk nn “hispaanlanna” kaasus.
Peremeedia on hakkama saanud tänuväärse teoga ning loonud selleks rubriigi “Kuidas kaitsta oma last?“. Soovituslik, kui mitte isegi kohustuslik lugemine kõigile lastevanematele, kelle võsukesed veedavad aega internetis

Materjalid õpilastele ja vanematele on siin
Lisamaterjalid siin
Kuidas kaitsta last
Ohud internetis

Tervislik eluviis

Paikuse valla terviseprofiiliga  saad tutvuda siin

 Kool kui noorte väärtuste kujundaja